
Umhlonishwa Umfu Musa Zondi enkulumweni yakhe yokuvula ingqungquthela yokutshalwa kwezimali esifundazweni sakwaZulu -Natal nesingathelwe enkabeni yedolobha Ethekwini namuhla ziyi 11 kuLwezi 2024 nokulindeleke iphethwe ziyi 12 Lwezi 2024 ubeke wathi “Le ngqungquthela igcizelela ukubaluleka kokutshalwa kwezimali kubantu, inhloso, namandla, njengoba kusho uWarren Buffett,lenkulumo yakhe isikhumbuza kaningi ukuthi utshalo mali alukho mayelana nohwebo kuphela kepha ithinta bonke abantu ababandakanyekayo endaweni”. Umhlonishwa Umfu Musa Zondi ubethula inkulumo yosuku e-ICC lapho bekubuthene khona Osomnotho, Osozimboni abasemazingeni aphezulu, abatshali zimali,Osomabhizinisi abasafufusa ,Iminyango kahulumeni ngaokwamazinga ehlukene beholwa uNdunankulu wesifundazwe Umhlonishwa u Thami Ntuli kanye nabezindaba.
Le ngqungquthela ayigxillie ekuhlanganiseni izimali ezinkulu kuphela kepha kanye nenkolelo esinayo sonke yokwakhiwa komnotho oqinile futhi obandakanya wonke umuntu. I-IMF iqagula ukudlondlobala okulindeleke ukukhula ngo-3.2% kuze kube ngu-2024 no-2025. Okukhuthazayo imbonakalo yomnotho wamazwekazi adlondlobele njenge-US, Brazil, UK, kanye neNingizimu Afrika ekhombisa ukukhula. Kanti isifundazwe sakwaZulu Natal sinamathuba Amahle kakhulu okuheha utshalo mali nobudlelwane namazwe angaphandle ukuthuthukisa umnotho wesifundazwe.
Kuyaqapheleka nokukhula komnotho wase-India ngamaphesenti ayi-7% ngo-2024 l.Ukudlondlobala kwayo ngesivinini kusinikaithuba elihle lokuthi iKwaZulu-Natal inakekele ubudlelwano bezohwebo, isebenzise ukutshalwa kwezimali okuqondile kwamanye amazwe, futhi yandise izimakethe ezithunyelwa ngaphandle.
Kodwa-ke, isifundazwe kumele sihlale siqaphile ukungagxambukeli kwezombangazwe yamazwe angaphandle ,izingxabano zezohwebo, kanye nokuguquguquka kobuholi bezepolitiki. Izinkomba zezomnotho zaKwaZulu-Natal ziyathembisa, ngokunyuka kwe-GDP ngo-0.44% ngo-Q2 2024 kanye nokushoda kwezohwebo ngo-R3.2 billion ngo-Q2 2024. Le ngqungquthela igcizelela isidingo samasu ahlosiwe okuheha ukutshalwa kwezimali okuqondile kwamanye amazwe kanye nokuqinisa amandla okuthumela ngaphandle.
Ukusebenzisa lo mfutho, uhulumeni wesifundazwe saKwaZulu-Natal usazimisele ukuqinisa uhlaka lwethu lwamasu okuhweba nokutshalwa kwezimali. Imizamo yethu eyinhloko ihlanganisa ukutshalwa kwezimali kwengqalasizinda, ukuthuthukisa amanethiwekhi ezokuthutha kanye nempahla, nokwenza lula ukulawula izinqubo, zonke eziklanyelwe ukukhuthaza indawo yebhizinisi ekahle. Siphinde sisekele indawo amabhizinisi ekufinyeleleni izimakethe zomhlaba, okuhloswe ngawo ukukhulisa amandla okuthumela ngaphandle KwaZulu-Natal yakha ubudlelwano ngaphakathi kwemboni ezimele ukuze kwakhiwe umnotho oxhumene, oncintisanayo.
Le ngqungquthela imi njengesikhathi esiyingqopha-mlando ohambweni lwethu. Ihlanganisa ndawonye abaholi bamabhizinisi abanohlonze, abanombono, kanye nababambiqhaza abazibophezele ekuzibandakanyeni ezingxoxweni eziphusile ezizo veza imiphumela esebenzayo. Namuhla, ngeke simane sixoxe ngokutshalwa kwezimali; sizoqala imizamo kanye nokusebenzisana okuzovula amandla omnotho, kuqhubekisele phambili ukukhula, futhi kuvuselele isifundazwe.
Nginxusa umuntu nomuntu ukuthi acabangele amandla amakhulu KwaZulu-Natal. Izithembiso nezibopho esizenzanamuhla zimele okungaphezu kokutshalwa kwezimali kwezezimali; ziyiziqiniseko ngekusasa lethu, kubantu bakithi, nasesithembisweni sombono owabiwe. zibisenzo, sidlulisela ukuzibophezela kwethu okuhlangene ekutshalweni kwezimali okunengqondo okunikela ku-aikusasa eliqhakazile, elibandakanya wonke umuntu.
Njengoba sihamba lapha namuhla, ake siqhubekisele phambili umuzwa wenhloso ukuze lombono ube ophilayo. Ndawonye, sinethuba lokushayela uguquko lwangempela oludlulela ngale kwama-boardroom kanye okubalulekile, ukudala ifa lokukhula okusimeme, isithunzi, nethuba elizozuza izizukulwane ezizayo. Siyabonga ngokuzibophezela kwenu, nokwethemba kwenu kwiku sasa le KwaZulu Natal’’
