INingizimu Afrika izolungisa kabusha Uhlelo Lokulawulwa Kwezinhlekelele

INingizimu Afrika izolungisa kabusha Uhlelo Lokulawulwa Kwezinhlekelele

INingizimu Afrika ilungisa kabusha uhlelo lwayo lokulawulwa kwezinhlekelele ukuze kubhekwane nezingqinamba nokwahluka komthetho nokuphatha, kusho iPhini likaMongameli weSouth African Local Government Association (SALGA), uCllr Xola Pakati.

Ekhuluma ngesikhathi kuvulwa i-Indaba yezinsuku ezimbili Yokulawulwa Kwezinhlekelele e-Radisson Hotel & Convention Centre, eGoli, OR. Isikhumulo sezindiza saseTambo, uCllr Pakati uthe i-SALGA itshale izinsiza ezibalulekile eminyakeni yamuva nje ukunxenxa uhulumeni ukuthi alungise lokhu. Lokhu kulandela ukuhlola okwenziwa ngonyaka wezimali wezi-2020/2021 ukuze kuhlolwe amandla omasipala okwenza imisebenzi yokulawula izinhlekelele.

I-Indaba eyingxubevange, enesihloko esithi “Consolidating A Local Government Perspective Towards a Disaster-Resilient South Africa”, ihlanganisa abaholi nochwepheshe bokulawulwa kwezinhlekelele nobungozi, ongoti bokuguquguquka kwesimo sezulu, abamele uMkhandlu Wocwaningo Lwesayensi Nezimboni (CSIR), ongenzi nzuzo. izinhlangano, kanye nabamele izwe, izifundazwe, nomasipala.

I-Indaba ihlose ukuhlanganisa imibono yohulumeni basekhaya mayelana nokubuyekezwa okuqhubekayo kohlelo lwezwe lokulawulwa kwezinhlekelele kanye nokubhekana nezinkinga ezithinta umkhakha.

Ekhuluma nezithunywa ezingaphezu kuka-200, uCllr Pakati uthe iNingizimu Afrika’ uhlelo lwamanje lokulawula izinhlekelele lusaqhubeka nokuhlolwa yizimo zezulu ezimbi kakhulu.
“Ukufika kwenkathi yemvula ngokushesha kuhumusheka ezikhukhuleni ezisabalele ezweni lonke, unyaka ngamunye kuletha imithelela emibi kakhulu emiphakathini esengozini. Nakuba ochwepheshe bokulawulwa kwezinhlekelele besebenza ngokuzikhandla ukuze banciphise izingozi futhi baphendule ngempumelelo, izimpilo zisalahlekile, ingqalasizinda ebalulekile yonakele, futhi izinsizakalo ziyaphazamiseka. Ukubuyisela isimo esijwayelekile kanye nokuvuselela ingqalasizinda kusalokhu kuyinselele ngenxa yemiphumela ebalulekile yezenhlalo nezomnotho. Umthwalo ku-fiscus kazwelonke nawo awusakwazi ukusimama ngokuhamba kwesikhathi, kusho uCllr Pakati.

Isikhulu esiphezulu seSALGA, uSithole Mbanga, sizwakalise ukukhathazeka ngokungabi bikho kwemininingwane ethembekile yokulawulwa kwezinhlekelele, sikubiza ngokuthi wukuvusa izwe. Ubalule ukuthi yizinhlekelele kuphela ezithola ukusabalala kwemithombo yezindaba ezivame ukunakwa okudingekayo futhi waxwayisa ngokuthi le ndlela yokusabela ayikusekeli ukulawulwa kwezinhlekelele okusebenzayo.

I-Indaba inikeze inkundla yochwepheshe bamazwe ngamazwe ukwabelana ngemininingwane, okuhlanganisa nezifundo ezivela ku-Brazil’s okuhlangenwe nakho kokulawulwa kwezinhlekelele, ikakhulukazi umthelela wesimo sezulu esibi kakhulu e-Rio Grande do Sul. I-National Disaster Management Centre yethule ukubuyekezwa okuphelele kohlelo lokulawulwa kwezinhlekelele eNingizimu Afrika, kuyilapho i-SALGA yethula isiphakamiso sayo sokulungiswa kabusha kohlelo, okuhlanganisa nezifundo ezivela eMalawi naseBrazil. Isethulo sikhanyise ukubaluleka kwezinhlelo ezisebenzayo zokuxwayisa kusenesikhathi, ukunciphisa ubungozi, nokwakha ukuqina.

Lezingxoxo ziqhubeke kwaze kwaba ngulwesithathu lomhla ziyi 26 KuNhlolanja 2025,nalapho bezidle ngamasu nezimpendulo ekubhekaneni nezimo eziphuthumayo, CSIR’s ,Izicishamlilo kanye nezinhlekelele ezindaweni ezingahlelekile zokuhlala nokusetshenziswa kwama Drone nobuchwepheshe be AI ukuletha izidingo ngokuphuthuma.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *