
I-Ezemvelo KZN Wildlife ithathe izinyathelo ezinqala ukubhekana nokudlondlobala okushaqisayo kwezigameko zokuzingela ngokungemthetho, ikakhulukazi ngaphakathi kweHluhluwe iMfolozi Park (HiP) ngo-2023. Ngaphandle kwemizamo ebumbene, isifundazwe salahlekelwa obhejane abangama-325 ngo-2023, nabangu-307 ababalulekile balabo abazingelwa ngokungemthetho ngaphakathi kwe-HiP.
Ukuze kubhekwane nale nkinga, futhi ngokubambisana ne-WWF yaseNingizimu Afrika, u-Ezemvelo waqala uhlelo lwe-HiP dehorning ngomhla ziyisi-8 kuMbasa, ngemizamo eqhubekayo manje. Ezwakalisa ubunzima balesi sinqumo, isikhulu esiphezulu se-Ezemvelo, uMnu Sihle Mkhize, uthe, “Kusizwisa obukhulu ubuhlungu ukuthi le nhlangano inqume ukunqunywa kwezimpondo. Ukungqindwa kwezimpondo kobhejane kuyaphikisana nesiyiko, kodwa lokuhlalela ovalweni okuqhubekayo okubangelwa abazingeli ngokungemthetho kuye kwadinga izinyathelo ezinqala zokuvikela obhejane bethu.”
Nakuba lokususwa kwezimpondo kubiza kakhulu futhi kudinga imizamo ephindaphindiwe njalo ezinyangeni eziyi-18 kuya kwezingama-24, uMnu Mkhize welule ukubonga okusuka enhliziyweni ku-WWF ngokusekela kwabo okubalulekile kwezezimali, egcizelela ukubaluleka kokubambisana kwababambe iqhaza abaningi ukuze baphumelele ukongiwa kwemvelo. Ugcizelele ukubaluleka kokudala indawo evumela izinkampani ezizimele, ama-NGO, nemiphakathi yendawo ukuthi ivikele izilwane zasendle ngokuhlanganyela.
Isikhulu esiphezulu se-WWF South Africa uDkt Morné du Plessis uthe: “Isinqumo sokususa uphondo asithathwa kalula futhi ukungenelela okukodwa kuphela kwezinhlobonhlobo ezifuna ukususa kanyekanye umvuzo ongase ube khona wokuzingelwa kobhejane kuyilapho kwandisa amathuba okubanjwa.
“Isifundazwe se-KZN sibambe iqhaza elibalulekile ekongiweni kobhejane e-Afrika yingakho senza izinsiza zokweseka iziphathimandla emizamweni yazo yokuvikela obhejane. Ngale kohlelo lwe-dehorning, sizophinde sisekele i-Ezemvelo emizamweni yayo ebanzi yokusebenzisa i-Ezemvelo KZN Guardianship Strategy for Rhinoceros.”
Isinyathelo sokuqeda amandla siphawula isikhathi esibalulekile emizamweni yokulwa nokuzingelwa ngokungemthetho kwe-Ezemvelo, ehambisana namasu afakazelwe asetshenziswa kwenye indawo, njengase-Kruger National Park. UMnu Mkhize ukugcizelele ukuthi nakuba i-dehorning ingeyona i-panacea, iyingxenye yendlela ebanzi yokudikibalisa abazingeli abangekho emthethweni abaqondise izilwane ezinezimpondo.
U-Ezemvelo usazibophezele ekuqalisweni kwesu elisanda kugunyazwa le-Ezemvelo KZN Guardianship Strategy for Rhinoceros okuhloswe ngalo ukunciphisa kakhulu izigameko zokuzingela ngokungemthetho. Leli su, eligunyazwe yiKwaZulu Natal Nature Conservation Board, libeka imigomo eqinile yokunciphisa ukuzingela ngokungemthetho, ukulekelela imizamo eqhubekayo ehlanganisa ukuqinisa ukugada nokugadwa okulwa nokuzingelwa ngokungemthetho, ukuthuthukiswa kocingo lwemingcele kanye nezimo zokuhlala zabaqaphi, ukuhlolwa kobuqotho kanye nokudilizwa manje.
Lelisu lihambisana nezinhlelo eziningi ezisanda kubikwa okuhloswe ngazo ukulwa nokuzingelwa kobhejane. Lezi zihlanganisa:
o Ukutshalwa kwezimali okulinganiselwa ezigidini eziyi-11 yisifundazwe se-KZN ukuze kwakhiwe uthango oluhlakaniphile lokumboza ingxenye enkulu yepaki lapho amazinga okuzingela ngokungemthetho ephezulu
o Uxhaso lwezimali olulinganiselwa ezigidini ezingama-R40 loMnyango kazwelonke Wezamahlathi, Izinhlanzi, kanye Nezemvelo ukuze kunwetshwe indawo embozwe uthango oluhlakaniphile oluzungeze ipaki
O ukwandisa kakhulu isibalo sabaqaphi bezilwane ensimini sisuka ku-45 siye ku-88
O ukwethula ukuhlolwa kobuqotho phakathi kwabasebenzi abaphambili
o Ukufaka ama-trackers kuzo zonke izimoto
o Ukuthuthukisa ubudlelwano nemiphakathi eseduze
o Amahora engeziwe endiza enophephela emhlane engezwe ngamandla okubona ebusuku, okuhlanganisa ukuthunyelwa kwabaqaphi abaningi basensimini
o Okokugcina, ukuqokwa kukaMnuz Sthembiso Ndlovu njengoMphathi Omkhulu: Ukuvikelwa Kobhejane


